Jumala loomaaed

Mu sõber Alan võttis mind täna kaasa Northamptonisse mustade nelipühiliku kiriku New Testament Church of God vanglatöö seminarile. Nad pidid väga aktiivsed olema vanglatöös ja ainuke konfessioon, kes oma uskkonna sisese seminari korraldab (isegi anglikaanid ei ole siukest asja teinud) ja seda veel oma raha eest. Üldse olin väga meeldivalt üllatunud seal käies. Esiteks oli neil väga hea ülistusbänd. Tavalised kaasaegset ülistusmusa tegevad bändid on kõik suht sarnased siuke neutraalne pop (või siis transsi kütmise bändid), aga need olid esiteks väga professionaalsed (kaks neist olid muusikaõpetajad). Kujutage ette ülistusbändi, mille vokaal on võrreldav Whitney Hustoniga (no OK võib- olla Mariah Carrey'iga, vabandust Marek, ma ei tea, kuidas ta nimi kirjutatakse :). Sound oli küll natuke nadi, liiga väike ruum oli. Ma võtsin paar lugu videosse ka tagasi tulles presenteerin. Teiseks oli meeldiv üllatus nende terve teoloogia, ei mingit eduteoloogiat ega muidu halleluujatamist. Nad olid karismaatilised, aga samas väga sotsiaalselt tundlikud ja mulle väga meeldis nende balansseeritud lähenemine, milles ei tehta kompromisse teoloogias, aga hoolimist ei tooda teoloogia ohvriks (ma ei saa kõike ära rääkida, sest osad mõtted kasutan enda ülejärgmise pühapäeva jutluses:)

Igatahes ülehomme kutsus Alan mind kaasa Cardiffisse (mis on Wales'is) ja kuna seal nad teevad üht tugevat taastava õiguse programmi, siis polnud mind vaja rohkem veenda. Alani tütar töötab National British Ballet juures (mille esitantsijad on Toomas Edur ja Agne Oks, ehkki seal on nad Thomas Edur ja Agne Oaks? ja Monique (Alani tütar) väga kiitis neid, et erinevalt paljudest esitantsijatest, pole nad üldse ülbed. Ma olin nii liigutatud:) Monique pakkus välja et ta võiks nende etendusele piletid muretseda, aga kahjuks olen mina siis juba Eestis, kui nad Londonis tagasi on :( Aga eks teinekord tuleb siis tulla balletti vaatama. Nad on selline gastrolleeriv balletti teater, olid Manchesteris ja sealt liikusid vist Bristolisse ja siis Liverpooli. Järgmine neljapäev igatahes ilmselt lähen Richmondi teatrisse. Davidi (kelle juures ma elan) tütar Beth töötab seal ja ta lubas piletid muretseda. Ta on praegu Shotimaal ja David ja Gillia on ka ära, nii et mul on praegu Londonis vaba maja. Kes tahab võib külla tulla, aga aadressi ma ei ütle (avalik sait ikkagi, muidu mõni, keda eriti ei tahaks külla äkki tulebki:)

Homme kavatsen minna Antiooka õigeusu kiriku teenistusele. Vaatasin netist õigeusu kirikuid Inglismaal ja neid ikka leidub siin. Kopti õigeusu kirik on siuke, et kui sisse astud, siis ilmselt arvad, et oled al- Qaida palvusele sattunud (vähemalt neti piltidest jäi siuke mulje), nende teenisturõivastus on pigem Araabia pärane. India õigeusu kiriku puhul on niuke tunne, nagu väike Mukk oleks hakkanud retsiteerivalt laulma ja kamp hindusid elab ekstaatiliselt kaasa. Jumala loomaaed on rikkalik ja väga ilus.